neljapäev, 30. mai 2013

Toortoidu foorumis tekkinud mõtted

Kas hapendatud tooted on lubatud ? Piimhappe bakterid teevad teistele bakteritele 1:0 ära. Selleks aga peab neid baktereid organismis ka olema. Nad hävivad väga kergelt näiteks antibiootikumide tarbimise ajal ja kui neid ei taasta, siis on teistel bakteritel pidu. Täiskõhu tundele ka väga panustada ei saa, kuna see tunnet tähendab, et magu on pilgeni täis. Ja kui magu on väga suureks venitatud ei suuda organism seda kõike töödelda ja üritab sissesöödust võimalikult kiiresti vabaneda.
...

 Esimese päeva hapendusvesi on näiteks väga nõrgalt hapu, aga seal on bakterid juba kenasti elus. Kui sa oled nii pikalt saanud antibiootikume ja mittemidagi sellist, mis baktereid taastaks, siis täitsa mõistan, et sul on väga väga raske. Ilma soolata võid panna näiteks kapsaribad vette ja päevaks seisma. Kapsast ei söö sellisel juhul, kasutad ainult vedelikku. Kindlasti tuleks kapsavesi teha ilma soolata. Sul on vaja abilisi ja piimhappe bakterid on tõelised valgusolendid, kes on teinud väga palju selleks, et elu on niivõrd mitmekesine ka rikkalik siin Maal. Ja kõige olulisem ,nad söövad ära söögi bakterite eest, kes samuti tarbivad suhkruid.

....

Mul seisab ta siin niikaua kui kasutan. Üle 4-5 päeva pole vist seisnud. Siis kas on ärajoodud või kuhugi hapnemise soodustajana ärakasutatud. Lihtsalt tuleb enne kasutamist ärakurnata. Olen joonud niipalju kui olen tahtnud. ( Nii 100-150 g ehk korraga ). Hapnemisprotsess väidetavalt kestab 7 päeva ringi. KUi ruumid on väga soojad, siis kiiremini kui külmad, siis aeglasemalt. Külmikut läheks vaja siis kui hapendamist tahaks seisma panna. Hapnemine jääb ise seisma, kui bakteritel enam süüa pole. Nii et igaüks saab leida oma maitsele vastava joogikanguse. Proovima võib kohe hakata  Seedimise korrasolek on ülioluline ja selles osas ei saa piimhappepaktereid alahinnata. Kui seedimises ei ole piimhappe baktereid, on seal kohe kohal mõned teised. Kui seedimine ei ole korras, siis pole võimalik ei kehakaalu vähendada ega suurendada. Pole ka võimalik mürkidest kergelt vabaneda. Kõige kvaliteetsemad toiduained ei omaSiin on üks osa väljatoodud http://www.vianaturale.ee/3-4. Räägi mõne arstiga ja küsi, mida ta soovitab. Isegi tasub kaaluda lisandite võtmist. Nii pikalt antibiootikumide peal olles pole seedimisse jäänud ilmselt midagi alles. Räägitud on siin pimesoole bakterite tootmisest. Eks saab pimesoole peale ka loota. Soovitaks sul kui tekib lootusetuse tunne, võta ette käte ja jalgade massaaz. Rahulikult, tunnetusega. valusamaid kohti leides veidi enam neile tähelepanu pöörates. See on kehale suureks abiks.

.....
Siin on üks osa väljatoodud http://www.vianaturale.ee/3-4. Räägi mõne arstiga ja küsi, mida ta soovitab. Isegi tasub kaaluda lisandite võtmist. Nii pikalt antibiootikumide peal olles pole seedimisse jäänud ilmselt midagi alles. Räägitud on siin pimesoole bakterite tootmisest. Eks saab pimesoole peale ka loota. Soovitaks sul kui tekib lootusetuse tunne, võta ette käte ja jalgade massaaz. Rahulikult, tunnetusega. valusamaid kohti leides veidi enam neile tähelepanu pöörates. See on kehale suureks abiks.

....

Eks saab loota ka pimesoolele kui see alles on, et ta taastaks bakterid. Kui mingit muud võimalust ei ole, siis kindlasti tuleks võtta neid toidulisandeid. Samas peaks olema ka hooldekodus ikkagi võimalus, et inimene saab oma vajadustele vastavat toitu. Ehk siis kui ta vajab hapendatud toiduaineid, siis võiks ju see olla võimalik ? Niipika antibiootikumide tarbimise peale on kindlasti vaja seedimist taastada, kui muud võimalust ei ole, siis sobivad toidulisandid ka. Ja seedimise kordasaamine on tõesti pikaajaline, sest seda toetab ju kõik välises maailmas "mida ei seedi". Kõik vastumeelne surub seedimist samuti kinni. Kõik suhtlemised ja suhtumise, eluolu vastumeelsused kõik need mõjuvad veel omakorda ka seedimisele. Aga seedimine tuleb võta erilise tähelepanu alla kõigil toortoidule suunavõtnutel. Mida järsem on üleminek olnud, seda rohkem madistamist selle seedimisega on. Ja seda nii keha tasandil kui tunde ja mõttetasandil. Mitteseeditav tuleb jätta söömata ja juba sissesöödu tuleb äraseedida 

....

Käisin vahepeal jalutamas ja tulid veel mõned mõtted seedimise kohta. Meie ümber on niiiiii palju kõike seda, mida ei seedi. Olukorrad, inimesed, ilmastik, liiklus, kõik on kallis ja midagi pole saada. Ja nende kõigega ei peagi nõustuma. Kui nõustusk, siis poleks ju jaksu midagi muuta. Küll aga kogemuse endaga ehk mitteseedimisega ei tohiks samastuda. Nii et iga olukorra puhul mis hakkab kõvasti vastu, tasub öelda endale, et Mina Kogen Praegu seda, et ma ei seedi seda, teist ega kolmandat. See Mina Kogen tõmbab piiri vahele sellele, et me ei söö seda kogemust endale sisse. Ja kui me oleme juba söönud, siis keha reageerib. Piimhappe bakterid purgis on täpselt needsamad bakterid mis hapukapsas või ükskõik millises teises hapendatud toidus. Lihtsalt inimesel on valik, kas ta tahab kallimat või odavamat ja sõltub ka selles kas inimesel on võimalik ise kasvatada baktereid või ei ole. Kui see isekasvatamine ettevõtta, siis kindlasti ilma soolata. Paul Braggil on üks materjal soolast ja hapukapsast ja seal ta toonitab seda korduvalt. Et tervislik on ainult ilma soolata hapendatud hapukapsas. Ta rändas eelmise sajandi alguses ringi, peale seda kui ta oli toiduga terveks ravitud tuberkuloosist ja sattus Jugoslaavia mägiküladesse, kus söödi hapendatud tooteid ja kõik olid tehtud ilma soolata. Ja ta ei kohanud seal ühtegi haiget inimest. Talle jagasid õpetusi ligi 100 aastased, kellele ta vaevu julges vanuseks 60 pakkuda. Ja ta oli kindel, et üheks hea tervise põhjuseks oli hapendatud toit. Ja toonitab ka, et seda tuleb kindlasti süüa ilma kuumutamata.

....

Hapukapsas ilma soolata käib väga lihtsalt. Riivid või lõikad kapsa ribadeks, paned anumasse, kallad vee peale. Paned kapsaste peale vajutuse, et nad oleksid vee sees ja päevapärast võid juba proovida, mis maitsega tulemus on. Vajutusena olen ma kasutanud purgis kapsalehti ja avaramas anumas taldrikut ja raskemat purki. Hapendatud kapsajooki tehes võib kasutada blenderit aga võib kapsa ka lihtsalt riivida. Kapsas ja vesi ühtlaseks massiks ja siis seisma. Enne tarvitamist kurnata. Ma olen viimasel ajal hakanud tegema kahte korraga. Kasutan suuremat anumat, kuhu panen hulga rohkem vett kui muidu ehk vaja oleks. Ja seda kapsa hapendusvett siis nii joon kui kasutan salatite tegemisel või siis millegi hapendamise kiirendamiseks ( näiteks porgandeid teen kapsakaljaga ja hetkel on hapnemas võililled). Soola takistab hapendamist veidi vähem kui teisi protsesse, nii et ta omab mingit tähendust ainult hapendamise alguses. Hilisamas protsessis võib liigne sool hapnemise lausa seismapanna kui soola on liiast saanud. Kui tekib vajadus suhrkut lisada , siis võib kasutada rosinaid või teisi magusaid kuivatatud puuvilju. Ma siin katsetan hetkel õunaäädika tegemist ilma ja kaustasin suhkru asemel algul rosinaid ja hiljem lisasin banaani.
.....

Piimhappe bakterid vajavad kasvamiseks ilma õhuta keskkonda ( näiteks vesi) ja suhkruid sisaldavat toitu. Ei taha isegi mõelda kuidas purgibaktereid purgis kinni hoitakse ja mida neile sinna söödaks pannakse  Huvitav on see, et meie kehatemperatuur on täpselt nii kõrge, kui on vajalik piimhappe bakteri parimaks ja kiireimaks levikuks. Nii et nad saavad oma elu jätkata seedimises edasi. ja nad ei jäta eluruumi teistele suhkruid tarbivatele bakteritele. Sama toimub ka hapendamise korral. Kui hapnemisprotesss on hoo sissesaanud, teistele bakteritele seal keskkonnas enam ruumi pole.

.....

Meditatsiooniks nimetakse niivõrd erinevaid asju, et igakord kui keegi kasutab sõna meditatsioon, tuleb kohe uurida, mida ta selle all mõtleb. Meditatsioon on seisund, kus teadvus heidab ära kõik selle, mis pole tõeline ehk siis vabastab ennast kõigest ainelisest. Ja meditatsiooniga tegelevad kõik inimesed, pole ühtegi näinud, kes ei tegeleks. Igaühel on selleks omad meetodid ja osadel on nimetused sellele seisundile väga kauged meditatsiooni nimetusest. Näiteks kui inimene on olnud päev otsa jalgepeal , koormatud, tegemised ajavad üksteist taga ja tundub et hingatagi pole võimalik. Ja siis ükskord kui ta istub ja annab ära kõik, mis päevajooksul on pindakäinud. Lõdvestub. See on hetke, kus enam ei jaksa ja siis "visatakse" üks osa kogu seda ümbritsevat jama maha. Ja see hetk on meditatsioon, sa koged iseennast tõelisena, vabana neist vormidest, millega on pidanud tegelema. Selles hetkes on loovad võimalused, kui seda oskab märgata ja kasutada. Sest kõik mis selles hetkes meeles on, see võimendub. See, aga mida tavaliselt meditatsiooniks nimetakse on tihtilugu pigem koormuse lisamine meelele ( meelepildid, värvidemäng, rännakud, visioonid) kui meele vabastamine.

....

Haigustel on väga palju põhjusi. Nendest põhjustest on väga palju kirjutatud ja enamasti käib nendes põhjustes ka vihje mingitele blokkidele ja tegude tagajärgedele, mis pärist "jumal teab mis ajast". Aga on üks võimalus veel. Siis kui haigena tullakse siia oma valiku tulemusena. Olen ise käinud aastaid tagasi ühe puuetega inimeste suvepäevadel esinemas. See oli mul esimene ja ainus kord niisuure hulga ühe haigusega inimestega koos olla. Ja see mis ma seal nägin vapustas mind hingepõhjani. Ligi 60 inimesest ehk mingi neljandik olid haiguse ise endale loonud. Teiste puhul oli asi hoopis midagi muud. Suur osa neid olid valinud ja teinud elusid tagasi otsuse. Saada Tõeliseks Tervendajaks. Inimkonna Abiliseks. Ja selleks Tõeliseks Tervendajaks saamisel tuli ridamisi haigusi seespoolt läbiuurida. Leida võimalusi abistamiseks seestpoolt ehk siis haigenaolles. Olles kõigi sama haigust põdevate inimestega ühisväljas. Ja kuna ollakse ühisväljas , omatakse sama kogemust, siis niimoodi arenevad välja loodusjõud, mis hilisemates eludes võimaldavad juba puudutuse läbi teisi tervendada. Nii et tasub ka pöördumatu haiguse puhul kaaluda varianti, ehk ollakse see haigus ise valitud. Mingil eesmärgi, mis lõpuks aitab kogu inimkonda.

...
Oluline on, et sa ei kogeks, et sa oled selles kogemuses üksi. Kui meeleheide hakkab pealetulema, siis tasub mõelda kõigile sama haigust kogevatele inimestele ja see võimaldab ühtsustunde ja siis on sul ühisvälja vägi kasutada. See puudutab muidugi kõigi haigusi. Nagu inimene kogeb, et nii nüüd mul on "see, kolmas ja neljas" ja "miks küll mina " ja "alalti nii valel ajal" jnejne. Ja sellega eraldakse end ära ja kogetakse sisuliselt põrgut. Põrgu on eraldatus. Tunne, et miskit mis toimub, toimub ainult minu endaga. Isegi valud on võimelised eemalduda kui mõelda, et sama haiguse käes vaevleb hulga inimesi. Aastaid tagasi põletasin oma käe korralikult ära, 2 peopesa suurust latakat kuni lihani välja. Käisin kuu aega sidumisel. Ja valu kogesin ainult sidumisel. Valu vastaselt aitas siis koguaeg see mäletamine, et maailmas on niipalju inimesi kogenud põletushaavasid ja see ühtsustunne nendega oli täiesti reaalne. Ja ühe korra oli selle aja sees siis seda meeleheite laadset seisundit. Ja ai hullu kui valutama käsi hakkas. Seetuletas muidugi kohe jälle meelde  et ma ei ole üksi omas kogemuses. Kui valuvaigistid ei aita, siis tasub proovida ühtsuse kogemis kõigi samas valus olevate inimestega. Et oled nendega koos selles kogemuses.

....

 Üks väga kaval nähtus on vastumeelesus. Ehk siis meel pidevalt tegeleb vastuolemisega. Ei sobi olud, inimesed, olukorrad, toit, võimalused, teiste ja enda isikuomadused jne, jne. Meel märkab pidevalt endale mittesobivat selle asemele et märgata kõike sobivat. Selle pideva märkamisega, mis ei sobi, pannakse energia kinni. Väikeste sammudeni, kuni ükskord sulgevad juba suuremad süsteemid ja ka enamvähem tervislikult toituv inimene avastab, et ta on haige. Selleks et ennast näha, selleks peab sellest kasvõi veidi juba vaba olema. Ja kuni täieliku vabanemiseni on see kõigile meile omane, et neid omadusi, millega oleme samastunud, neid me ise ei näe. Küll aga paistavad need väga selgelt teistele välja. Teades, et võimalik vastumeelsus on olemas, saab siis ennast meeleshoides märgata, kuidas see igapäeva elu elamine käib. Kas ma märkan terve päev seda, mis sobib või seda mis ei sobi. Ja mis siis energiatega toimub, kui märgata mittesobivat. See on raske, teadmisest et vastmeelsusele keskendumine paneb energiad kinni, võib hulga enesejälgimist mööda, enne kui avastab kuidas seda enda energia kinnipanekut teeb. Ja siis läheb veel hulga aega, enne kui selle ümberhäälestab igapäeva elus. 1-2 tundi trenni päevajooksul, mis peaks kõik chakrad avavad ei ole piisav kui ülejäänud päeva tegeleb teadvus enda kinnipanemisega.

....

Iga "must" mõte või tegu loob musta jõu ehk siis ühe kuradi Ja iga "valge" mõte või tegu loob valge jõu ehk siis ühe ingli Suur osa musta väge on elusad olendid, mida inimene koguaeg loob või taasloob. Õnneks käib sama ka helgede vägede kohta 
.....
Kui keha on ärakogenud, et antakse ka väärtuslikku toitu, toortoitu, siis ta hakkabki reageerima iga keedetud toidu peale kui mürgi peale. See pole mingi bakter, et sa ei saa keedetud toitu süüa. Su keha on elluärganud ja reageerib. Aga keedetud toidu söömisel on oma tähendus oma pingete ja stresside maandamisel, sellepärast ei saa toore peal koguaeg olla, vaid kisub keedetud toidu juurde tagasi. Keedetud toidul ei ole iseseedumist ja seetõttu on see kehale tohutu pingutus, et seda töödelda. Kui keha veel rohutudest ka pungil, millega ta peab hakkama saama, noo siis ükskord on talle lihtsalt piir käes. Toortoidul on ensüümid elus. Ja toimub iseseedumine. Ehk siis söödud toit seedib end ise. Ja seetõttu ongi toortoidu järgi kerge olla. Ja kui valida, mida keedetuna süüa, siis ürita vältida igasugust keedetud valku. Peale 60 kraadi kuumuse valk moondub tugevalt ja seda valku kehal vaja ei ole. Ta peab hakkama ladestama seda valku kohtadesse, kus liikudes inimene ise valku toodab. Ehk siis valu, mis tekib liikumisel ehk piimhape, tuleb sellest, et keha hakkab ise valku tootma, aga teine valk on seal juba ees. Ja konfliktis tekib valu. Kui seda teist valku ees pole, inimene liikudes mingit piimhappe valu ei tunne.
....


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar