Katse

Tegin eile katse. Koju sattus purgitäis konservkurki. Enne toitumismuutust oli konservkurk olnud mulle abiks aastakümneid :) Järgimõeldes võiks öelda, et elu kulges ühe kurgipurgi juures teise juurde, vahel neid lausa kaasastassides :) Ja tekkis mõte, et õige prooviks, kuidas keha reageerib. Ühtlasi tahtsin ma ka teada, miks ma kurki oma tajutapmise toitumise ajal niipalju tarbisin. Minu toortoitumises ei ole praegu pähkleid ega õli, ei soola ega mett. Lugesin koostise läbi ja lõikasin endale imeväikese tükikese. Sõin selle tüki enne sööma asumist. Suus närida polnud väga vigagi,kuigi see oli väga raske, sest tükk oli tõesti väike :) Aga nagu alla neelasin ja see makku jõudis, oli tunne ,et lähen lõhki. Magu oli korraga täis ja tundus, et nagu oleks paistes. Ja oli tunda kuidas keha sulgeb end kiiresti kiiresti ja saadab signaale - aitab aitab. Veidi aja möödudes tekkis tunne, et magu on kivikõva , justkui tsementeeritud. Ja koos sellega läks kinni ka üks osa taju. Söömine lükkus järgmise söögikorrani, sest see täis tunne ja suletuse tunne kestis 3-4 tundi. Täna siin järgimõeldes eile toimunu üle , võiks väita, et äädikas suleb kiiresti tunnetuse. Väga kiiresti. Ehedad tunded jääksid nagu seinataha ja jääb mulje, et neid ei olegi enam olemas. Toortoit annab kehale võimaluse kohe töödelda "kahjulikku objekti" ja 3-4 tunni tundus keha olevat asjaga hakkama saanud. Kui süüa pidevalt ja palju, siis läheb kogu jama ladestamisele kehasse ja vajab siis kas põletamise ( palavik) läbi hävitamist, toituta olemise aeg( mürgitused, paast) või jääb lihtsalt rasvana kehapinnal inimest saatma. Nii et äädikatoitude(marinaadid, konserveerimised) igatsuse korral tasuks mõelda ,et mille eest end sulgeda tahetakse. Ja kas selle suure grillimishooaja üheks põhjuseks pole äädikas, mis aitab iseenda mõjude eest iseennast sulgeda.

https://www.facebook.com/groups/288341327887293/