Kaerahelbe hapukoor ja katsetustest tatrakeefiriga.

Kaerahelbe hapukoor

Kaerahelbe keefiri, jogurti ja hapukoore valmistamisest olen juba rääkinud.
Seekord siis otsustasin võtta suuna otseselt hapukoorele. Hapendasin kaerahelbe ja vee segu 4 päeva. 2 ja 3 päeval lisasin juurde helbeid ja vett. Tulemuseks oli üsna kange segu. Segu kurnasin ära korralikult. Ja kaerahelbed panin siis blendrisse. Kui ma eelmine kord lisasin kaerahelbe keefiri, siis seekord tahtsin ilma midagi lisamata hakkama saada. Algul pidin veidi puulusika varrega segule kaasa aitama, aga ühel hetkel võttis blender ikka hoo ülesse. Ja lasin siis tükk aega käia. Tulemuseks on kreemine hapukoor, mis on paks,kreemine ja korralikult hapu. Purk läks kappi ootama aega kui ma paastumise lõpetan. Kuna see täpselt juhtub, ei oska öelda. Saab teha katse kuidas segu külmikus säilib. Külmikusse läks ootama paastu lõppu ka Rukkikeefiri ja Rukkijogurtit, Kaerahelbe jogurt. Ja Toortatrast tehtud jogurt.

Toortatra keefir

 Katsetan siin toortatart keefiriks kasutada. hetkel läks purustatud segu ikkagi veel lisahapnemisele, sest maitse ei olnud mulle sobiv. Aga see toortatra keefir peaks sobima kõigile, kellele toortatar maitseb. Tatra maitse oli väga tugev. Saab näha, mida see lisahapnemine juurde annab ja kas üldse midagi välja tuleb. Proovida ju enne ei saa kui paastumine otsas :) Enne blenderdamist nägid hapendatud tatrad välja sellised. Olen just kogu segu läbiseganud ja proovinud, kui hapu see maitse on. Hapnema panin prooviks 2 purki. Ühte siis tatra ja vee. Ja teise purki lisasin 1 lusikatäie kaerahelbe keefiri. Ja see purk, milles oli ainult vesi, selle sisu ma viskasin minema. Seda siis lõhna ja tunnetuse põhjal. Järgmiseks tahan katsetada nii ,et teen terad veidi enne hapnema panemist puru. Kaerahelbe keefiri lisatud purgi vesi oli aga juba järgmine päev hapu. Ilma keefirita vesi oli aga lihtsalt veidi tatramaitset omandanud vesi. Tuba ei ole siin muidugi väga soe ka. Nii hapnemiseks on pigem viletsad kui head. Nii keefir kui jogurt olid tugeva tatra maitsega. Ja kuna mulle endale toortatar ei maitse, siis jäin mõtlema, mida edasi teha. Jogurtisse panin külmutatud marju. Musta sõstart ja mustikaid. Ja keefiri otsustasin peale pikemat mõtlemist jätta toatemperatuuril seisma. Saan kasutada oma nina tajumaks, et kuna on õige aeg külmkappi panna. Samas on see ka hea katse, mis juhtub kui tatravesi hapneb kauem. Sobib kindlasti neile, kellele toortatra maitse ja keefiri maitse sobivad.