Röstimata kaerahelbed panna sooja 30-35 kraadisesse vette likku. 1 osa kaerahelbeid 2-2.5 osa vett. Segada hoolega. Mina panin kaanega kaussi, kaan ei olnud õhukindel. Järgmine päev lisasin vett ja kaerahelbeid. Kui tuba pole külm, on teisel päeval valmis hapumaiseline segu. Kui segu pole maitsemeelele piisavalt hapu, saab seda veel hapendada. Lisada võiks siis iga päev kaerahelbeid ja sooja vett. See soodustab hapnemist. Saadud segu võib süüa niisama. Hapukaerahelbe supp. Võib panna blendrisse , tekib ühtlane mass. Selline keefir on siis selline tummine ja meenutab jogurtit. Hõredama joogi saamiseks võib joogi ärakurnata Kurnatud massi võib kasutada salati tegemiseks. Lisades kurgi, tomati ja sibula, saame tulemuseks lapsepõlvest tuntud hapukoorega salati. Kui soovitakse jogurtit, siis saab sellele kurnamata või kurnatud keefirile lisada siis omal soovil marju . Mina ise proovisin jogurtit külmutatud vaarikatest ja maasikatest ning lisasin ka mõned datlid.
reede, 28. märts 2014
Kaerahelbe "keefir", "hapukoor" ja "jogurt"
Röstimata kaerahelbed panna sooja 30-35 kraadisesse vette likku. 1 osa kaerahelbeid 2-2.5 osa vett. Segada hoolega. Mina panin kaanega kaussi, kaan ei olnud õhukindel. Järgmine päev lisasin vett ja kaerahelbeid. Kui tuba pole külm, on teisel päeval valmis hapumaiseline segu. Kui segu pole maitsemeelele piisavalt hapu, saab seda veel hapendada. Lisada võiks siis iga päev kaerahelbeid ja sooja vett. See soodustab hapnemist. Saadud segu võib süüa niisama. Hapukaerahelbe supp. Võib panna blendrisse , tekib ühtlane mass. Selline keefir on siis selline tummine ja meenutab jogurtit. Hõredama joogi saamiseks võib joogi ärakurnata Kurnatud massi võib kasutada salati tegemiseks. Lisades kurgi, tomati ja sibula, saame tulemuseks lapsepõlvest tuntud hapukoorega salati. Kui soovitakse jogurtit, siis saab sellele kurnamata või kurnatud keefirile lisada siis omal soovil marju . Mina ise proovisin jogurtit külmutatud vaarikatest ja maasikatest ning lisasin ka mõned datlid.
reede, 21. märts 2014
Suvekõrvits kikerherne määrdega
Suvekõrvitsa viilud.
Kate : 150g leotatud kikerherneid, 200g porgandeid, 1 küüslaugu küüs, veerand väikesest sibulast, 3 väikest tomatit. Veidi õunaäädikat, 1(2) suvekõrvits .
Kui oleksin tahtnud vedelamat pudru moodi asja, oleksin tomatit rohkem juurde pannud. Oli ka mõte, et segan suvekõrvitsa ka segusse, aga siis jätsin selle teiseks korraks. Kogust sain niipalju, et teise taldrikutäie saab veel.
Kate : 150g leotatud kikerherneid, 200g porgandeid, 1 küüslaugu küüs, veerand väikesest sibulast, 3 väikest tomatit. Veidi õunaäädikat, 1(2) suvekõrvits .
Kui oleksin tahtnud vedelamat pudru moodi asja, oleksin tomatit rohkem juurde pannud. Oli ka mõte, et segan suvekõrvitsa ka segusse, aga siis jätsin selle teiseks korraks. Kogust sain niipalju, et teise taldrikutäie saab veel.
Sildid:
Kikerherned,
Küüslauk,
Porgand,
Sibul,
Suvekõrvits,
Tomat,
Õunaäädikas
pühapäev, 16. märts 2014
Kohtumine ühisväljaga
Sattusin lugema üle aasta tagasi Tajutoitumise foorumisse kirjutatud lugu. Tol korral tundus, et avalik esitus on liiast. Hetkel aga tahab see lugu nüüd avalikuks saada
Kohtumine Ühisväljaga
Postitas Heie Tuli 16. jaanuar 2013. a. kell 22:18
Peale seda kui see mõiste Tajutoitumine tekkis, toimus öösi üks kohtumine. See on sõnasõnalt mahakirjutis sellest mis öösi unisena kirja sai. Niipalju selgituseks, et olen viimaste kuudejooksul söönud väga palju porgandit. Toorest. Ja on olnud päevi kus päevas muud söönud ei olegi peale toore Porgandi.
Korraga ilmus Porgand. Kui ta poleks olnud sarnane Chippolino lugedest teada juurviljadega, poleks ma teda äratundnud. Igat laadi rahvast liigub peenmaailmas niipalju, et huviäratamise mõttes on ohutum teha nägu, et ma neid ei näe.
"Nii ja sinuga teeme nüüd lepingu. 1/10 meile, 9/10 sulle söögiks. Anna meile võimalus kasvada ja areneda. Saad aru 1/10nendik Porgandi ülemisest otsast meile, ülejäänuga tee mis tahad.
Jäin mõttesse kuuldu üle, tegelane kadus, siis tekkis ja peaaegu röögatas kõrva : " Ja meil on igaühel NIMI. Saad aru NIMI. Meie rahvas ALATI ütleb oma nime ja teie rahvas sööb meid isegi nime teadmata. Noo mis tahvas see on, kes sööb sisse teadmata KEDA sööb"
Edasi tulid sõnad, mille tähendusest ma aru ei saanud, kuid mis võis tähistada RUMALAT, JUHMI ja ISEENDAST MITTEHOOLIVAT eluvormi. Tuletasin mõttes meelde ühe porgandi ja sain kohe nime Külma Tuule Soojus. Porgand oli vahepeal kadunud, kuid mõeldes nime tuli ta tagasi ja jäi mind vaatama. Nüüd siis oli minu kord tema jaoks kuuldavaks end teha. Tere! Vastuseks tuli pikk "ohooo". Küsisin, et kas see nüüd siis läheb tervituse alla. Vastus oli, et üllatusi ikka juhtub, et mõni ikka näeb kuuleb ja peab vajalikuks arusaadavalt tervitada. Aga üsna sõjakalt oli ta meelstatud, lisaks veel nimetused, millest ma aru ei saanud.
"Näedsa - teie keeles pole isegi nimetust neile, kes ei tea NIME, aga ometi olete valmis sööma endajaoks ükskõik keda. Meie rahvas on ärganud, kuidas teiega on. Suudate oma keha ilmumise ja kadumise tsüklis olla Üks tervik, pidevalt kogemusi jagades ja uusi olukordi lahendades. Me teame täpselt koguaeg mis paigas kasvav keha saab mida Päikeselt, mida Maast, mida Veest, Õhust. Me teame kõigest kõike ja keha kaotus ei tähenda teadvuse kaotust. Oleme üks tervik samaaegselt ka isikud, kellel on NIMI - saad aru NIMI.
Üritasin selgitada, et inimesed on hetkel sellest grupiväljast väljunud ja igaüks iseseisva kogemusega vastamisi ja et meie oleme nende tulevik. Jutt lõigati läbi ja tuil selge teade, et ärgu ma targutagu. Nemad õpivad teiste vigadest ja kogemustest ja nad ei kavatse oma ärganud teadvust kaotada. Edasi ta selgitas, et (nende) teadvused omavad väga suurt liikumisala ja piisab piirkonnas 1 isendi füüsilist kasvamist kui et nad saavad sellel alal igal pool liikuda. Lisaks oma kasvamisele on nad kursis kõigega, kes neid söövad. Nende vajadustega. Vahepeal juba rahunenud , sai Porgand äga äkki hoogu ja muutus väga ägedaks.
"Ja miks Teie Rahvas ei kasuta MÜRKE ÄRKAMISEKS. Kõik kasvavad taimed pingutavad selle nimel. Me pingutame mürke kogudes teie nime, et teie teadvused ärkaks, suhtleks ühtemoodi selgelt ja arusaadavalt nii keha omades kui ilmakehata olles. Ärgake ometi ja me ei kogu enam mürki. Kasutage mürke ärkamiseks. Ja hinnake vääriliselt meie pingutust.
Sain aru et see lugu tuleb kirjapanna ja tulin üles ja siin see ongi. Veel korraks nägin teda ja ta tuletas meelde lepingut. 1 /10 porgandile tuleb anda eluvõimalus ja et kui paar inimest veel teavad vähemalt ühte porgandi nime, siis nad mõtlevad välja uue nimetuse nende jaoks, kes teavad vähemalt 1 nimet. Ja ehk tulevad siis uued jutuajamised.
Lisan siia juurde siin selle mis hiljem meenunud. Kuna tegemist on ühisväljaga ja ärkveloleva taimekoosusega, siis võimalusel loovad nad endale igal kevadel uue keha ja kui keha kaob, siis teevad kokkuvõtteid. On täiesti võimalik, et inimene sööb aastast aastasse ühte ja sama teadvust. Sealt ilmselt ka see äge reageering sellele, et isegi Nime ei tea. Ehk siis iga aasta puu või juurvili olles sama teadvus täiustab end selle huvides, kes siis tema keha omale saab. Ta üritas mulle näidata kuidas käib info saamine ja vahetamine. Aga nagu selgus minu tajust jäi selleks ikka väheseks. Nägin nelinurka, umbes 1,5 m kõik küljed. Nelinurga kõik küljed oli täis geomeetrilisi kujundeid, mida võis nimetada kristallideks. Ja selleks et saada infole ligi, tuli vaadata korraga läbi kõigi keskmisesse punkti. Peab ütlema ,et ma polnud võimeline vaatama korraga läbi 2 ühe küljepeal oleva kristalli. Mis siis rääkida veel lugematutes kristallides eri külgedel. Nad pidi olema kursis kõigega, meie raamatukogud on neil kõik läbiloetud ja loetut nad siis ka oma töös ehk siis kehaehituses kasutavad. See liikuvus ei takista neil aga koguaeg jälgimast ka siis oma füüsilises kehas toimuvat.
Kohtumine Ühisväljaga
Postitas Heie Tuli 16. jaanuar 2013. a. kell 22:18
Peale seda kui see mõiste Tajutoitumine tekkis, toimus öösi üks kohtumine. See on sõnasõnalt mahakirjutis sellest mis öösi unisena kirja sai. Niipalju selgituseks, et olen viimaste kuudejooksul söönud väga palju porgandit. Toorest. Ja on olnud päevi kus päevas muud söönud ei olegi peale toore Porgandi.
Korraga ilmus Porgand. Kui ta poleks olnud sarnane Chippolino lugedest teada juurviljadega, poleks ma teda äratundnud. Igat laadi rahvast liigub peenmaailmas niipalju, et huviäratamise mõttes on ohutum teha nägu, et ma neid ei näe.
"Nii ja sinuga teeme nüüd lepingu. 1/10 meile, 9/10 sulle söögiks. Anna meile võimalus kasvada ja areneda. Saad aru 1/10nendik Porgandi ülemisest otsast meile, ülejäänuga tee mis tahad.
Jäin mõttesse kuuldu üle, tegelane kadus, siis tekkis ja peaaegu röögatas kõrva : " Ja meil on igaühel NIMI. Saad aru NIMI. Meie rahvas ALATI ütleb oma nime ja teie rahvas sööb meid isegi nime teadmata. Noo mis tahvas see on, kes sööb sisse teadmata KEDA sööb"
Edasi tulid sõnad, mille tähendusest ma aru ei saanud, kuid mis võis tähistada RUMALAT, JUHMI ja ISEENDAST MITTEHOOLIVAT eluvormi. Tuletasin mõttes meelde ühe porgandi ja sain kohe nime Külma Tuule Soojus. Porgand oli vahepeal kadunud, kuid mõeldes nime tuli ta tagasi ja jäi mind vaatama. Nüüd siis oli minu kord tema jaoks kuuldavaks end teha. Tere! Vastuseks tuli pikk "ohooo". Küsisin, et kas see nüüd siis läheb tervituse alla. Vastus oli, et üllatusi ikka juhtub, et mõni ikka näeb kuuleb ja peab vajalikuks arusaadavalt tervitada. Aga üsna sõjakalt oli ta meelstatud, lisaks veel nimetused, millest ma aru ei saanud.
"Näedsa - teie keeles pole isegi nimetust neile, kes ei tea NIME, aga ometi olete valmis sööma endajaoks ükskõik keda. Meie rahvas on ärganud, kuidas teiega on. Suudate oma keha ilmumise ja kadumise tsüklis olla Üks tervik, pidevalt kogemusi jagades ja uusi olukordi lahendades. Me teame täpselt koguaeg mis paigas kasvav keha saab mida Päikeselt, mida Maast, mida Veest, Õhust. Me teame kõigest kõike ja keha kaotus ei tähenda teadvuse kaotust. Oleme üks tervik samaaegselt ka isikud, kellel on NIMI - saad aru NIMI.
Üritasin selgitada, et inimesed on hetkel sellest grupiväljast väljunud ja igaüks iseseisva kogemusega vastamisi ja et meie oleme nende tulevik. Jutt lõigati läbi ja tuil selge teade, et ärgu ma targutagu. Nemad õpivad teiste vigadest ja kogemustest ja nad ei kavatse oma ärganud teadvust kaotada. Edasi ta selgitas, et (nende) teadvused omavad väga suurt liikumisala ja piisab piirkonnas 1 isendi füüsilist kasvamist kui et nad saavad sellel alal igal pool liikuda. Lisaks oma kasvamisele on nad kursis kõigega, kes neid söövad. Nende vajadustega. Vahepeal juba rahunenud , sai Porgand äga äkki hoogu ja muutus väga ägedaks.
"Ja miks Teie Rahvas ei kasuta MÜRKE ÄRKAMISEKS. Kõik kasvavad taimed pingutavad selle nimel. Me pingutame mürke kogudes teie nime, et teie teadvused ärkaks, suhtleks ühtemoodi selgelt ja arusaadavalt nii keha omades kui ilmakehata olles. Ärgake ometi ja me ei kogu enam mürki. Kasutage mürke ärkamiseks. Ja hinnake vääriliselt meie pingutust.
Sain aru et see lugu tuleb kirjapanna ja tulin üles ja siin see ongi. Veel korraks nägin teda ja ta tuletas meelde lepingut. 1 /10 porgandile tuleb anda eluvõimalus ja et kui paar inimest veel teavad vähemalt ühte porgandi nime, siis nad mõtlevad välja uue nimetuse nende jaoks, kes teavad vähemalt 1 nimet. Ja ehk tulevad siis uued jutuajamised.
Lisan siia juurde siin selle mis hiljem meenunud. Kuna tegemist on ühisväljaga ja ärkveloleva taimekoosusega, siis võimalusel loovad nad endale igal kevadel uue keha ja kui keha kaob, siis teevad kokkuvõtteid. On täiesti võimalik, et inimene sööb aastast aastasse ühte ja sama teadvust. Sealt ilmselt ka see äge reageering sellele, et isegi Nime ei tea. Ehk siis iga aasta puu või juurvili olles sama teadvus täiustab end selle huvides, kes siis tema keha omale saab. Ta üritas mulle näidata kuidas käib info saamine ja vahetamine. Aga nagu selgus minu tajust jäi selleks ikka väheseks. Nägin nelinurka, umbes 1,5 m kõik küljed. Nelinurga kõik küljed oli täis geomeetrilisi kujundeid, mida võis nimetada kristallideks. Ja selleks et saada infole ligi, tuli vaadata korraga läbi kõigi keskmisesse punkti. Peab ütlema ,et ma polnud võimeline vaatama korraga läbi 2 ühe küljepeal oleva kristalli. Mis siis rääkida veel lugematutes kristallides eri külgedel. Nad pidi olema kursis kõigega, meie raamatukogud on neil kõik läbiloetud ja loetut nad siis ka oma töös ehk siis kehaehituses kasutavad. See liikuvus ei takista neil aga koguaeg jälgimast ka siis oma füüsilises kehas toimuvat.
kolmapäev, 29. jaanuar 2014
Foorumipostitus
Toortoidu foorumisse kirjutatud kommentaar : Toit ei ole ainult söök, mida me sissesööme. Kõigel söödaval on olemas ka peenem osa. Samamoodi kui koosneb inimene mitmest kihist/kattest/tasandist, nii on mitu tasandit kõigel. Nii et kui me enda suhte oleme võtnud suhtumise, et ma pole ainult keha, vaid veel midagi muud ka, siis ei saa ka toitu suhtuda kui millessegi, mis on ainult kehaline. Kui rääkida haiguste põhjustest, siis tuleb kohe juurde ka küsimus, kes siis inimene on ja millest ta koosneb. Ja täpselt nii mitu nimetus koostist keegi suudab öelda ,nii mitu haiguste põhjust ka olemas on. Kui inimene on keegi, kellel on keha, hing ja vaim võivad haiguse põhjused olla nii aineline, hingeline kui ka vaimsed. Inimest võib lahata ka peenemalt.
Energia liigub erinevate kehade /katete vahel kogu. Peenemad toidavad ja kaitsevad jämedamaid. Mingi häire peenemas kehas laskub tasakesti tasakesti allapoole kuni jõuab lõpuks füüsilisse kehasse. Väga raske on märgata haigestumist ideede tasandil või väärtusthinnagute tasandil. Ometi on need haigused. Näiteks mitte enda elusihi järgimine ja oma elu mõtte puudumine on väga raske haigus. Kui see jõuab füüsilisse kehasse siis kurnab selline seisukord kiiresti keha ära ja seda ka siis kui toitumine on keha suhtes harmoonias. Samuti on keeruline märgata, et käituti valesti iseenda tasakaalust lähtuvalt.
Mõtete ja tunnete haigestumistest on juba rohkem räägitud ja nende tasandite tervendamisega tegeleb hulgaliselt teraapiad. Ja füüsilise keha haigestumise taga võib olla lihtsalt ka eluviis. Ja kõik need tasandid lõpuks jõuavad oma mõjuga füüsilisse kehasse. Ja vahel enne ei märgatagi, et midagi viga on, kui et kehas tekib viga. Ja lõplikku paranemist ei tule, kui pole põhjus kõrvaldatud. Aga kuidas nüüd põhjusele jälile saada. Kõige lihtsam on alustada toitumise muutusest. Sest kui peaks juhtuma, et tegemist on eluviisi tagajärgel tekkinud tervisehädadega, siis toimub muutus paremuse poole väga kiiresti. Kui põhjused on peenemates tasandites, siis võimaldab toitumise muutus vaba energiat ja vabastab taju, et neid märgata. Et mis toimub siis mõtlemise ja tunnetes, mida ma teen, kuidas elan, mida väärtustan ja mis asju siin maises kehas üldse aetakse. Kui haiguse põhjusest energia juba voolab füüsilisse kehasse, siis toitumine aitab seda ülevalhoida.
Toitumine vastab alati inimese enda meelseseisundiga. Oma meeleseisundile mittevastavat toitu võib lühiajaliselt süüa, aga see seisund on niivõrd tugev, et varem või hiljem muudetakse oma toitumine oma meeleseisundile vastavaks. Kui nüüd tulla toidu mõiste juurde tagasi, siis võiks väita, et toit on kõik, mida me endasse võtame. Söögiga on lihtne, see on nähtav. Aga me sööme ka emotsioone, tundeid, mõtteid, ahmine sündmusi, mis maailmas toimunud. Sööme ka raamatutest esitatud teooriaid ja ideid, külastame just nimelt endasse võtmiseks loenguid ja kursusi. Ja kui oleme avatud ideedemaailmale, siis sööme ka ideid :):) Ja kõike sissesöödu vajab ka seedimist, et saaks omastatud. Ja kui mingis tasandis on häire, siis toitutakse ka vastavast energiast. Ja see häire kasvab, hakkab otsima oma väljendust, kuni siis kiht kihilt jõuab füüsilisse kehasse, kus seda enam pole võimalik mittemärgata. Nüüd sõltub inimesest, kas ta võtab ette enesearengu tee ja hakkab otsima alglätteid ja seal muutusi tegema või üritab kuidagi moodi tagajärgi leevendada ja aega venitada. Toitumine ei ole ainult söök ,mida suust sissesööme. See on kõik see ,millele oleme avatud. Ka valgus ja armastus on toitumine, kui me valgusele ja armastusele avatud oleme ja suudame omastada
Energia liigub erinevate kehade /katete vahel kogu. Peenemad toidavad ja kaitsevad jämedamaid. Mingi häire peenemas kehas laskub tasakesti tasakesti allapoole kuni jõuab lõpuks füüsilisse kehasse. Väga raske on märgata haigestumist ideede tasandil või väärtusthinnagute tasandil. Ometi on need haigused. Näiteks mitte enda elusihi järgimine ja oma elu mõtte puudumine on väga raske haigus. Kui see jõuab füüsilisse kehasse siis kurnab selline seisukord kiiresti keha ära ja seda ka siis kui toitumine on keha suhtes harmoonias. Samuti on keeruline märgata, et käituti valesti iseenda tasakaalust lähtuvalt.
Mõtete ja tunnete haigestumistest on juba rohkem räägitud ja nende tasandite tervendamisega tegeleb hulgaliselt teraapiad. Ja füüsilise keha haigestumise taga võib olla lihtsalt ka eluviis. Ja kõik need tasandid lõpuks jõuavad oma mõjuga füüsilisse kehasse. Ja vahel enne ei märgatagi, et midagi viga on, kui et kehas tekib viga. Ja lõplikku paranemist ei tule, kui pole põhjus kõrvaldatud. Aga kuidas nüüd põhjusele jälile saada. Kõige lihtsam on alustada toitumise muutusest. Sest kui peaks juhtuma, et tegemist on eluviisi tagajärgel tekkinud tervisehädadega, siis toimub muutus paremuse poole väga kiiresti. Kui põhjused on peenemates tasandites, siis võimaldab toitumise muutus vaba energiat ja vabastab taju, et neid märgata. Et mis toimub siis mõtlemise ja tunnetes, mida ma teen, kuidas elan, mida väärtustan ja mis asju siin maises kehas üldse aetakse. Kui haiguse põhjusest energia juba voolab füüsilisse kehasse, siis toitumine aitab seda ülevalhoida.
Toitumine vastab alati inimese enda meelseseisundiga. Oma meeleseisundile mittevastavat toitu võib lühiajaliselt süüa, aga see seisund on niivõrd tugev, et varem või hiljem muudetakse oma toitumine oma meeleseisundile vastavaks. Kui nüüd tulla toidu mõiste juurde tagasi, siis võiks väita, et toit on kõik, mida me endasse võtame. Söögiga on lihtne, see on nähtav. Aga me sööme ka emotsioone, tundeid, mõtteid, ahmine sündmusi, mis maailmas toimunud. Sööme ka raamatutest esitatud teooriaid ja ideid, külastame just nimelt endasse võtmiseks loenguid ja kursusi. Ja kui oleme avatud ideedemaailmale, siis sööme ka ideid :):) Ja kõike sissesöödu vajab ka seedimist, et saaks omastatud. Ja kui mingis tasandis on häire, siis toitutakse ka vastavast energiast. Ja see häire kasvab, hakkab otsima oma väljendust, kuni siis kiht kihilt jõuab füüsilisse kehasse, kus seda enam pole võimalik mittemärgata. Nüüd sõltub inimesest, kas ta võtab ette enesearengu tee ja hakkab otsima alglätteid ja seal muutusi tegema või üritab kuidagi moodi tagajärgi leevendada ja aega venitada. Toitumine ei ole ainult söök ,mida suust sissesööme. See on kõik see ,millele oleme avatud. Ka valgus ja armastus on toitumine, kui me valgusele ja armastusele avatud oleme ja suudame omastada
laupäev, 9. november 2013
Facebooki kirjutatud postitus
Üks osa inimesi on tulnud siia intensiivsemalt enesega tegelema terve oma eluaja. Teine osa tegeleb intensiivselt oma sisemaailmaga aegajalt. Sünnikaardis näitavad neid intensiivseid valdkondi veemärgid ja veemajad. Vähk, Skorpion,Kalad ja 4, 8 ja 12 maja. Neid kolmikuid on kui astraalmaailma ja astraalmõju uurimise võimalused. Vähk avab selle maailma. Kõik on niivõrd intensiivne, teadvus kogeb, et mis maailma see on, mis talle mõjub, tajutakse ennast olevat ülitundlikuna. See võimaldab minna uurima igale poole ja uurimuse tulemusena uuritav saab loodud seosed/energeetilist sidet kasutada ka uurivale teadvusele mõjumiseks. 4 maja aga on kui muinasjuttudes hingekaevu avastamine ja sellesse sukeldumine, kust tagasi võidakse tulla nii eluveega(kullaga ülekardamine) kui surnud veega(tõrvaga ülevalamine) ja seda toodud hingejooki suudetakse jagada siis teistele ja vajadusel ka ise kasutada. Samas luuakse väga palju seoseid uudishimust ja vajadusest õppida, uurida ja need seosed siis mingil ajal (selles või järgmistes keha eludes) tulevad ilmsiks Skorpioni märgi ja 8 maja kaudu. Siin kerkivad üles kõik hingekaevu kogunenu ja seda on vaja trasformeerida/muuta/ teisendada/uuendada/lammutada ja uuesti üleehitada. Ja toimub see töö ikka astraaltasandis. Kalades ja 12 majas kogetakse seda kuidas see transformatsioon on õnnestunud ja järelejäänus moodustakse üks ja terve elu. Stresside üks allikas on küsimus, et kas/ja kuidas saadud kogemus on sulatatav üheks tervikus, mille keskmeks on teadvus ja millel piire ei ole. Nii Kalad kui 12 maja on uue tasandi seemne kasvatamise koht. Ja selleks kasutakse siis oma kõige sügavamast olemusest väljavoolavat eluvett. Ja keskkond peab olema üks ja terve selleks tegevuseks. Kogu ringi eelnevad kogemused saavad siin tervikuks ja ühtseks. 4 maja ja Vähi pindakäivate ja kannatusi tekitavate teemade puhul oleks abi energeetiliste sidemete katkestamisest/vabastamist. Selle sama teadvuse tähelepanu kaudu, mida suuname mingile objektile, saab objekt siseneda ka enda aurasse. Vähis siis hetkel toimib hetkel retrograadselt liikuv Jupiter võimaldades avardumist nii sidemete katkestamisel kui loomisel. 8 maja ja Skorpioni pindakäivate ja kannatusi tekitavate teemade puhul sobivad ümbermuundavad ja teisendavad tehnikad. Skorpionis toimib hetkel Saturn, kes võimaldab läbisuurendusklaasi ja aegluubis läbinäha kõik pindakäivad ja kannatusi tekivad olukorrad. Tänu sellele, et kõik näha, on võimalik võtta nende suhtes ka aktiivne hoiak ja tehnikate abil need transformeerida. 12 maja ja Kalade pindakäivate ja kannatusi tekitavate teemade puhul sobivad ühte/kokku/terveks sulatavad tehnikad. JJa tehnikad mis annavad teadvusele võimaluse kogeda end omamaailma Loojana. Kalades toimib hetkel Neptuun ja igasugune tervikuksulatamine on soodustatud tänu meditatiivsetele ja unenäolaadsetele seisunditele, mis tekivad iseenesest.
teisipäev, 22. oktoober 2013
reede, 18. oktoober 2013
Toortoidu foorumisse kirjutatud kirjad
- Teadvus reageerib muutustele. Olemasolevat seisundit on väga keeruline avastada ja suudetakse praegust hetke hoomata alles järgmist hetke tabades ja neid võrreldes. Ja märgatakse siis seda, kas enesetunne on halvem või parem võrreldes mingi eelmise seisundiga. Nii et süües nagu inimene sööb, siis ta ei pruugi ise midagi arusaada, et miskit korrast ära oleks. Haigused on need, mis annavad märku, et kehal on raske ja enesetunne võib ka siis üsna hea olla, kui kehal on juba väga väga paha. Nii et tervis ja meelerahu on söömise mõõdupuu. On suur vahe ka selles kui vana inimene on. Kui inimene sünnib füüsiliselt täiesti tervena, siis on 20 aastaselt veel tohutu hulga sünniga kaasa tulnud energiat alles ja keha saab hakkama üsna igasuguse toitumisega. Esimene suurem eluviisi kontroll toimub 28-30 aastaselt. Siis saab otsa sünniga kaasatulnud energia ja teadvus peab leidma võimaluse kuidas ümberlülituda tarbmiselt energiat tootvaks tervikssüsteemiks. Kunagi ütles üks jaoskonnaarst, et näiteks mehi enne 30nendat ei näegi arsti juures, et nagu neid polekski ja siis nad tekivad järsku uksetaha ootejärjekorda. Sellest ümberlülitusest ei pääse mitte keegi. Sõltub nii inimese olemise viisist, kas see aeg möödub ainult hingeliste üleelamistega või kajab see ka füüsilises kehas diagnoositavate haigustena. Ja sealt edasi tuleb juba mitmeid suuri muutusi teha. 41-42 eluaastal saab inimene kasutada tugeva uue energiaimpulsi ja tekib mäss vanade vormide suhtes ja otsitakse võimalust oma elu uuendada. On neid, kes keeravad sellel ajal täiesti uue lehekülje oma elus ja sealhulgas ka toitumise osas. 49-50 aastaselt võiks öelda et teadvus on oma kehad valmisloonud ( 7*7 aastat, iga keha jaoks 7 aastat ) ja saab asuda täie jõuga tegema seda, milleks teadvus siia kehastunud on. Ja selles vanuses on juba väga selgelt näha, kas elatud eluviis toodab tervist või mitte. Haigused ja vanadus ei ole sünonüümid. Iga elatud päevaga / aastaga/aastakümnega inimene harjutab oma elumiseviisi ja tervis või tervise puudumine on selle tagajärg. Ja mida vanem inimene on, seda rohkem ta on saanud harjutada ehk siis loonud põhjusi, mille tagajärg on koguaeg erinevates kehades näha ( kõige selgemalt muidugi füüsilises kehas). Ja nähes tagajärgi, saab ette võtta muudatusi. Kui teadvus vajab sellist muudatust ja ta nii otsustab, kui ei vaja haigused süvenevad. Õnneks on elu koguaeg õiglane, igaüks on läbi oma kehaolukorra ja igapäeva elus toimuvate sündmuste koguaeg oma loodud tagajärgedega vastamisi. Ja kui tagajärjed ei sobi ( keha olukord ja igapäevane elu) saab alati põhjuseid muutma hakata. Keha on väga aus inimese eluviisi suhtes. Elamiseviis ( sealhulgas ka toitumine) kas loob tervet olemist ja tervist või või keha võitleb selle terve olemise nimel (neid seisundeid nimetame haigusteks) . Ja iga elatud päevaga ja aastaga näeb seda oma loomisvõimet üha selgemalt ja selgemalt.
- Minu meelest on toitumise puhul vaja otsustada, kas loomne on enda jaoks sobiv toit või ei ole. Ja kui on toit, siis miks on toit ja kui ei ole toit, siis miks ei ole toit. Eetika ja loodushoid saavad olla lisaväärtused selle otsuse juures. Ja kui loomi hoitakse, tuleks hoida ka taimede teadvusi ja kivide teadvusi ( kividest sööme me soola). Kui inimesed loomi omale söögiks ja eluks kasutanud ei oleks, pole see tohutu hulk loomakehi üldse kunagi sündinudki. Aga nad on kõik samamoodi teadvused, kes on teinud pika pika arenguliini läbi ja vajavad oma edasiseks kulgemiseks samuti kehasid. Koduloomade olemasolul inimese lähenduses on Suure Elu seisukohalt oluline roll. Küsimus siis selles, kuidas need koduloomad sünnivad siia maailma, kuidas nad kasvavad ja kuidas nende panust siis kasutatakse. Loodusressursse ei saa kokkuhoida, kui asi puudutab aastaaegadega ja Maa pool kasvatavat. Kuidas hoida kokku selle suve rohtu ? Kas see rohi, mida loomale sisse ei sööda, et kas see rohi jääb meile järgmiseks aastaks alles ? Ja kas see vesi, mida ühes kohas on palju ja mida ka loomad joovad, aitab kuidagi neid, kes elavad kõrbes ja on janus. Ma isiklikult leian, et kui Emake Maa on kinkinud võimalused, siis oleks mõistlik neid kasutada. Siin Maal on meil üks toitja Elus Maa. Tema on osavõtul on võimalik olnud see küllus kõigis loodusriikides ja nüüd on igaühe enda otsustada, mida ta teeb või tegemata jätab. Mis on toit enda jaoks ja mis ei ole toit enda jaoks. Ja kui see ,mis on toit, on sissesöödud, siis edasi peaks inimene mõtlema, keda tema toidab. Inimene oma tunde ja mõtlemise läbi on toiduahelas toiduloojaks neile teadvustele, kellel enam füüsilisi kehasid ei ole. Meie emotsioonid/tunded ja mõtted on panus Suurde Ellu. Isiklikult minule on kordades olulimem see ,mida inimene teeb edasi kui ta on ärasöönud ja vastuvõtnud kõik selle, mida Emake Maa on võimaldanud. Tige, vihane, ärritunud, meeleheitel, masendunud, puudusttundev, kinnisideede küüsis , hirmunud, kurb, lootusetust tundev saab olla igasuguse toitumisviisi läbi Emakese Maaga suhtlev praegu inimese keha kasutav teadvus. Ja samamoodi saab olla armastav, hooliv, valgustkiirgav, õnnelik, küllustkogev, teiste arengust hooliv, ühtsustundev jne, jne igasugust toitumisviisi harrastav teadvus. Küll aga hõredam toit, toortoit, annab selleks väga head võimalused võrreldes raskema toiduga ( keedetud küpsetatud toit). Elusa Maa jaoks aga tuleb endale esitada ka küsimus, keda me ise toidame kui kõht on täissöödud endale sobivat toitu. Kas pimedust või valgust ?
Tellimine:
Postitused (Atom)


